Palamuselt
06/14/2014
Enne aastalõppu
12/28/2013
Camp on esinemise ja esitluse ning tajumise viis. American Heritage Dictionary
seletab mõistet järgmiselt: camp on tahtlik teesklus või liialdus stiilis, eriti moesolevas või vananenud stiilis, iroonilise või humoorika efekti saavutamiseks. Samuti, et tegemist on teatraalse, liialdatud ja naiseliku maneeriga.Täpsemalt on campi raske seletada, sest selle interpreteerimine ja mõistmine on rohkem seotud tunnetuse kui kindlate äratunutavate markeritega. Igal juhul on camp glamuurne ja rikkalik, hea ja halva maitse piiril või isegi tublisti halva poole peal. Camp on naljakas, kuid samas irooniline ning võib olla isegi õel.
Camp ilukirjanduses aitab väljendada midagi, mis on põhimõtteliselt tõsine asi, riukalikult, lõbusalt ja elegantselt (Camp 2002). Seega toodab see kirjanduses (võlts)paatost ja irooniat nii enese kui maailma suhtes. Jan Beltrán kasutab väga palju irooniat. Esmapilgul tundub, et tundelised ülepaisutused ongi siirad ja maitselagedad. Pisut süvenedes näeb aga hoopis meelega valitud stiili. Mitte miski pole nii püha, et seda naeruvääristada ei saaks. Autori meelsaim võte on justkui lihtsasse, ootuspärasesse ja sageli idüllilisse teemaarendusse mingi puändi sissekirjutamine, mis laseb esialgset paista täiesti teises ja üldjuhul naeruväärses valguses. Näiteks…
TARTU ÜLIKOOL
FILOSOOFIATEADUSKOND
EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL
Liina Saksing
GEIUURIMUS JA ILUKIRJANDUS.
JAN BELTRÁNI LOOMING
Bakalaureusetöö
Juhendaja Janek Kraavi
TARTU 2013
Kogu töö siin
Veel campi kirjanduses, teatris, muusikas ja kinos.
Sehkendaja on rääkinud! Samuti on öelnud oma sõna Eduard Tüür ja Eduard Vilde sai soovituskirja minult. Kõige muu kõrval sai läbi hakseldatud Jakob Hurda “Raasakõisi Setomaalt”. Hurda (reisi)kirjapanekuid täiendavad põhjalikud saatetekstid Vahur Aabramsilt, Paul Hagult, Risto Järvelt, Andreas Kalkunilt ja Arvis Kiristajalt.
Sirp. Antslast pisut läände (Lembit Liivak)
02/04/2013
Kui kõiketeadjat netti sirvida, siis ega sealt sinu kohta suurt teada ei saa, ehkki oled kirjutanud neli raamatut: „La mala vida ehk neetud elu”, (2009), „Nora”, (2010), „Jumala poolt hüljatud” (2011) ja „Mässav Barcelona” (2012). Loe edasi…
Viinakuu “Mässav Barcelona”
10/22/2012
Hispaanias elav eesti kirjanik Jan Beltrán on varem üllitanud kolm romaani:
„La mala vida ehk neetud elu“ (2009), „Nora“ (2010) ja „Jumala poolt hüljatud“
(2011).
Ka „Mässav Barcelona“ kaldub pigem ilukirjanduse kui ajaloo- või reisiraamatute
valda. Ometi võib selle teose vabalt tasku panna, kui minna Barcelonasse Gaudí
või Dalí jälgi ajama. Seda on tark lugeda, kui tunnete huvi katalaanide hingeelu või
põnevate linnalegendide vastu.
„Liigub ja tormab, kaootiliselt, ühest suunast teise ja päevast öösse, alati paarikaupa või koguni karjas… Barcelona pole siiski New York, kus ööpimeduse saabudes hulguvad mööda tänavaid ja baare üksildased hinged. Barcelona on pigem nagu Pariis – tulvil armastust ja unistusi, vanemaid ja nooremaid paare, draamat ja komöödiat ning eelkõige lugusid, mis sünnivad spontaanselt, kaalutlemata, soovist mässata, muutuda ja ka muuta, soovist elada ühes kordumatus hetkes.“
Kirglik ja õrn ühekorraga, selline on Jan Beltráni Barcelona.
Tiit Pruuli
Kirjastaja Go Reisiraamat www.gomaailm.ee
Kujundanud Regina Lukk-Toompere
Jan Beltrán (beltran.jan@gmail.com)
Midagi käsilolevast
07/26/2012
Pärsimägi, Karl (1902-1942)
Teos: Lõuna-Eesti maastik (1930ndad)
Tehnika: Õli, kartong / Vaal.ee
Lõik Karl Pärsimäest jutustavast romaanist (Loeb Eva Vilt-Malleus, helikujundus Tiit Malleus)
Head kuulamist!
Eesti Naine, august 2011, intervjuu
08/07/2011
Barcelonas elav kirjanik Jan Beltran (41) toob oma romaanides Vahemere maad ja sealsed inimesed lugejani võimsa poeetilise sisseelamisega, hoopis teisel kujul, kuivõimaldaks reisiraamatud.
Intervjuu Beltraniga_Eesti Naine_august 2011 (pdf)